Helista või kirjuta meile ja aitame meeleldi
+372 53980543
lahemaaokoturism@gmail.com
Sobilik: 1-3 kl 1 kooliaste
Grupi suurus: 26 õpilast
Keel: Eesti keeles.
Programm toimub Pirita jõeäärsel alal, liigutakse pinnasrajal ja murul, seega ei sobi programm liikumispuudega õpilastele. Juhendaja liigub kogu programmi jooksul koos õpilastega. Töö toimub paaristööna, iga paar saab vajalikud töövahendid taimede ja jõeelustiku määramiseks. Toimub kaks praktilist tööd: kõigepealt määravad õpilased piltmäärajate abil maismaataimi, seejärel püüavad kahvaga jõest seal elavaid selgrootuid ning määravad neid suurendusklaasiga topsides määrajate abil. Seejärel toimub arutelu loodusrikkuse tähtsuse üle ning võimaluste üle selle kaitsmiseks. Süüakse kaasa võetud võileibu, seejärel räägib juhendaja, kuidas jäägid kaasa võtta ja miks see on oluline. Arutatakse selle üle, mis juhtub prügi sattumisel loodusesse. Lõpus tehakse päevast kokkuvõte ning iga õpilane saab öelda, mida uut ta õppepäeval teada sai. Õpilastel peavad olema seljas ilmastikule vastavad riided ja mugavad jalanõud.
15 min. Sissejuhatus. Saame omavahel tuttavaks, juhendaja tutvustab programmi ja tegevusi, räägib ohutust liikumisest looduses. Seejärel lepitakse kokku päeva reeglites – õpilased ise pakuvad need välja.
30 min. Teema: organismid ja elupaigad. (maismaataimed, välisehitus ja mitmekesisus, loodust säästev käitumine). Õpilased jagunevad paaridesse, saavad paari peale taimede piltmääraja ja töölehe. Juhendaja selgitab, kuidas piltmääraja abil taimeliike määrata, mida peab silmas pidama. Seejärel otsivad õpilased paarikaupa töölehtedel olevaid taimi, juhendaja liigub õpilaste vahel ja juhendab ning abistab määramisel. Pärast määramist kogunevad õpilased kokku ning kirjeldavad leitud liike. Seejärel toimub arutelu teemal miks elurikkus on inimeste jaoks tähtis ja kuidas inimene seda oma käitumisega mõjutab.
45 min. Teema: organismide rühmad ja kooselu (elusolendite kooselu. Jätkusuutlik eluviis, loodushoid). Minnakse jõe äärde ja õpilased saavad paari peale kahva, aluse püütud jõeelustiku esindajate hoidmiseks, suurendusklaasiga kaanega määramispurgid, lusikad ja jõeselgrootute määraja. Juhendaja kordab üle ohutusreeglid jõe ääres liikumisel. Õpilased püüavad kahvaga jõest väikesi selgrootuid ja kallavad nad valge põhjaga hoidmisnõusse. Seejärel tõstavad neid lusikaga ükshaaval määramispurki, mille suurendusklaas neid nii palju suurendab, et neid on võimalik määraja abil määrata. Õpilased näitavad määratud selgrootut juhendajale ja juhendaja ütleb, kas ta on õigesti määratud ning kommenteerib, mis näitab, et selgrootu kuulub või ei kuulu nimetatud liiki. Seejärel lastakse selgrootud jõkke tagasi. Õpilased räägivad vaadeldud jõeloomade välisehitusest. Siis arutletakse ühiselt, jões elavate loomade kooselu üle ning missugune mõju on inimtegevusel jõeelustikule ja kuidas sealset elustikku kaitsta.
30 min. Söögipaus: kaasa võetud võileibade söömine, seejärel räägivad õpilased, kuidas toidujäägid kaasa võtta ja miks see on oluline.
15 min. Juhitud arutelu selle üle, mis juhtub prügi sattumisel loodusesse.
15. min. Kokkuvõte: õpilased räägivad, mida nad päeva jooksul tegid, kogesid, õppisid. Juhendaja teeb päevast kokkuvõtte, lõpuring, kus igaüks ütleb paari lausega, mida uut nad õppepäeval teada said.
Programmi kokkuleppimisel küsitakse õpetajalt ootusi programmi kohta, samuti õpilaste erivajaduste kohta ja lepitakse kokku, mida programmi jooksul tehakse.
Õpetajalt ootame enne programmile tulekut õpilaste informeerimist, et programm toimub vabas õhus, lapsed peaksid kandma ilmale vastavat riietust ja jalanõusid. Kui ilm on vihmane, siis vihmakeepe ja veekindlaid jalanõusid. Õpilased peaksid kaasa võtma võileivad ja joogi, on planeeritud söögipaus. Ootame, et õpetaja informeeriks õpilasi programmi päevakavast ja sisust.
Programmi ajal ootame õpetajalt täiendava turvalisuse tagamiseks liikumist koos klassiga. Programmi jälgimine annab võimaluse õues alustatuga koolis edasi minna. Õpetajale antakse ka õpilaste töölehed.
Pärast programmi ootame õpetajalt tagasisidet programmi kohta, kas pärast programmi suuliselt, keskkonnahariduse portaali või Looduskool Vesipapp kodulehel oleva tagasiside keskkonna kaudu. Tagasiside põhjal korrigeeritakse programme pidevalt.
Läbiviimise kohaks on Pirita jõe äärne piirkond, algus parklas Jõekalda 2 maja kõrval, lähedal on Lükati tee bussipeatus. Kõnnitakse pinnasradadel ja murul, läbitakse orienteeruvalt 2 km.
Meriliis Kotkas – Luua Metsanduskool, eriala: matkajuht, kutseõpe, bakalaureuse kraad Eesti Maaülikool keskkonnakaitse spetsialiseerumisega maastikukaitsele ja –hooldusele, magistrikraad Eesti Maaülikool vee- ja maismaaökosüsteemide rakendusbioloogia. Töötas muuseumiõpetajana Eesti Loodusmuuseumis ja praegu Eesti Tervisemuuseumis. On konkreetse programmi autor ja peamine läbiviija alates 2025.
Maarja Orro: TalTech maastikuarhitektuur, Tallinna Majanduskool kommunikatsiooni eriala, Tallinna Ülikool majandusarvestus. Täiendkoolitus „Kvaliteetne keskkonnaharidus” Tallinnas, 19.03.25. Veebinar “Outdoor Education & Sustainability in Action!” On töötanud õpilastega Eesti Õpilasesinduste Liidus ja läbi viinud rahvusvahelisi noorsooprojekte SA Archimedes kaudu. Antud programmi on läbi viinud alates 2025. aastast.
Kauri Kivipõld: Eesti Maaülikool maastikukaitse ja hooldus magistriõpe, Tallinna Ülikool geoökoloogia eriala, bioloogia lisaerialaga. Täiendkoolitus: Keskkonnahariduse ühing Kvaliteetne keskkonnaharidus, Eesti Keskkonnahariduse Ühingu ja Püha Johannese Kooli koolituskursus Juhendaja kui eeskuju Tallinna Ülikool mitteformaalse keskkonnahariduse spetsialistide täiendkoolitus keskkonna ja säästva arengu õpetamiseks aktiivõppe meetoditel Tartu Ülikool 160-tunnine pedagoogikakursus. Konkreetset programmi on juhendanud alates 2025. aastast.
Õpilased oskavad kasutada piltmäärajaid, oskavad teha paaristööd, liikuda looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi või iseennast. Õpilased eristavad ühte liiki kuuluvaid organisme, kirjeldavad jõeloomade välisehitust. Õpilased oskavad formuleerida küsimusi.
Õpilased teavad, miks on elurikkus oluline, missugust positiivset ja negatiivset mõju inimtegevus elutingimuste muutumisele ja elurikkusele avaldab.
Õpilastel tekib huvi looduse vastu läbi selle tundmaõppimise. Õpilased väärtustavad elurikkust ja soovivad käituda keskkonnahoidlikult.
Meetodiks on paaristöö, piltmäärajate, kahvade, määramistopside kasutamine, arutelu, vaatlemine.
Töövahenditeks on piltmäärajad, bingolehed, töölehed, kirjutusalused, kirjutusvahendid, kahvad, alused püütud selgrootute hoidmiseks, määramistopsid. Töövahendeid on kahe õpilase peale 1 ja need on juhendajal kaasas.
I kooliaste Loodusõpetus
8) toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses;
10) eristab ühte liiki kuuluvaid organisme;
14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust
oma tegevusega mõjutab;
9) kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga;
Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemine toimub Pirita jõeäärse elustikuga tutvumisel, aruteludes inimtegevuse mõjust sealsele elustikule ja elurikkuse kaitsmise võimalustest.
Õppeainete lõiming: Eesti keel: õpilane väljendab oma mõtteid; sõnastab teksti kohta küsimusi ja esitab vastuväiteid. Kehaline kasvatus: õpilane arvestab peamisi turvalisuse ja ohutu liikumise põhimõtteid.
Sellele programmile saab tulla ühiskondliku transpordiga.
Tutvalisus. Programmi toimumispaik on üldiselt turvaline, kuid jõest jõeloomi püüdes on oht vette kukkuda. Täiendava turvalisuse tagamiseks liiguvad juhendaja ja õpetaja koos klassiga. Juhendajal on kaasas ka esmaabikomplekt.
Selleks, et oskaksime Teile võimalikult paremaid ja Teie vajadustele kõige paremini vastavaid
programme pakkuda, tahaksime teada, mis Teile meie programmi juures meeldis ja mida
võiksime teisiti teha. Oleme väga tänulikud, kui meid veidi aitate.
Palume anda hinne 5 palli süsteemis (1 – ei jäänud üldse rahule, 2 – oli palju puudujääke, 3 –
olid küll mõned puudujäägid, kuid üldjoontes võis rahule jääda, 4 – jäin rahule, kuid oli asju,
mida oleks saanud paremini teha, 5 – programm vastas meie minu ootustele) tõmmates õigele
hindele joone alla.
