Helista või kirjuta meile ja aitame meeleldi
+372 53980543
lahemaaokoturism@gmail.com
Sobilik: 4-6 kl II kooliaste
Grupi suurus: 24 õpilast
Keel: Eesti keeles.
See on kombineeritud õppeprogramm, kus programmi esimesel poolel õpilased õpivad tundma Viimsi maastikukaitseala elurikkust, kultuuriväärtusi, keskkonnaprobleeme ja kaitsekorraldust kasutades enda isiklikku nutiseadet Programmi teisel poolel lähevad õpilased koos juhendajaga mere äärde, määravad piltmäärajate abil mereelustiku liike ning arutlevad nende kohastumuse üle. Teemadeks on bioloogiline mitmekesisus, kohastumine ja inimmõju keskkonnale.
Õpetajal palume enne programmile tulekut õpilasi informeerida programmiga seotud olulistest asjadest:
* selga ilmastikule vastav riietus ja jalanõud (vihma korral vihmakeebid ja veekindlad libisemiskindlad jalanõud)
* õpilastel vajalik nutiseadmete olemasolu (paari peale üks), mis on täislaetud akuga, QR-koodi lugejaga ning andmeside ehk internetiühenduse võimalusega
* kaasa võtta oma lõunaeine ning joogivesi (pärast programmi toimub söögipaus).
Õpetaja võib programmi jooksul liikuda mõne grupiga kaasa.
Rada ei sobi läbimiseks liikumis- ja nägemispuudega isikutele.
Pärast programmi ootame õpetajalt tagasisidet kas Looduskool Vesipapp kodulehe tagasiside ankeedi kaudu või e-kirjana. Tagasiside on meile väga oluline, sest see aitab programmi paremaks muuta.
Viimsi metsarajal
Kauri Kivipõld – Eesti Maaülikool maastikukaitse ja hooldus magistriõpe, loodusteaduse magistrikraad Tallinna Ülikool geoökoloogia eriala, bioloogia lisaerialaga.Tartu Ülikool 160-tunnine pedagoogikakursus, täiendkoolitused: Kvaliteetne keskkonnaharidus 10.03.25 Keskkonnahariduse ühing, Juhendaja kui eeskuju 2023 Eesti Keskkonnahariduse Ühingu ja Püha Johannese Kooli koolituskursus, Kuidas keskkonnaharidus ja digi kokku sobivad? 2021 MTÜ Eesti Keskkonnahariduse Ühing koostöös Tallinna Ülikooli töörühmaga SEEMIK, Tallinna Ülikool mitteformaalse keskkonnahariduse spetsialistide täiendkoolitus keskkonna ja säästva arengu õpetamiseks aktiivõppe meetoditel 6 EAP 2013 – 2014. Keskkonnahariduslikke programme on välja töötanud ja juhendanud alates 2010. aastast. Maarja Orro – maastikuarhitektuur TalTechis, Tallinna Majanduskool kommunikatsiooni eriala. Täiendkoolitus „Kvaliteetne keskkonnaharidus” Tallinnas, 19.03.25. Veebinar “Outdoor Education & Sustainability in Action!” Eesti Õpilasesinduste Liidus vedas noorte õiguste teemalist koolitussarja, kus tuli olla ka ise koolitaja ja grupijuhi rollis. On läbi viinud rahvusvahelisi noorsooprojekte SA Archimedes (tollal Euroopa Noored) kaudu. Ravimtaimedega on tegelnud vanemate juhendamisel lapsepõlvest peale. Keskkonnahariduslikke programme on läbi viinud alates 2024. aastast. Aigi Bremse – Tallinna Ülikool, magistrikraad ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Magistritöö teema oli keskkonnahariduse ja ajaloo lõimumisest.
2007.a Tallinna Ülikool, magistrikraad sotsioloogias. 15.10.2018 – 31.11.2018 Loodusgiidi tööpraktika MTÜ Ökokratt juures. Alates 2018. aastast on läbi viinud keskkonnahariduslikke programme Looduskooli Vesipapp juures. Aastatel 2022–2024 töötas Eesti Loodusmuuseumis Väikeste Teadlaste Klubi juhendajana. Eve Paesüld – Luua Metsanduskooli loodusretkejuhi eriala ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse loodusgiidi eriala. Täiendkoolitus: Tallinna Ülikooli säästva arengu ja kaasava hariduse 2-aastane kursus. Töötab loodusretkejuhina ja õppeprogrammide läbiviijana aastast 2009.
Loodusõpetus
Õpilane
13) võrdleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi; selgitab nende tähtsust looduses; toob näiteid nende mõju kohta inimese organismile; 15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi; 16) kirjeldab ja võrdleb koosluste (veekogu, soo, metsa, niidu, põllu/aia, asula) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike; 35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle.
Ajalugu. Õpilane:
19) toob näiteid ajaloomälestistest ja selgitab, miks need on kultuuriloos olulised;
21) toob näiteid inimtegevuse ja looduskeskkonna vastastikusest mõjust minevikus.
Meetodid:
Interaktiivne nutiseiklus/maastikumäng, mis hõlmab endas järgmisi tegevusi:
* funktsionaalne lugemine ja selle põhjal küsimustele vastamine;
* maastiku jälgimine;
* tegevusjälgede vaatlemine ja järelduste tegemine;
Määraja abil liikide määramine;
– Nutiseade QR-koodi lugeja ja toimiva andmesidega peab olemas olema õpilastel endil (paari peale üks nutiseade).
– Nutiseikluse ülesanded on loodud juhendaja poolt ja juhendaja instrueerib nutiseikluse veebikeskkonda kasutama enne programmi.
– Nutiseikluses vajalikud tekstid, pildid jms materjal avaneb õpilastele vastavates kontrollpunktides.
– piltmäärajad ja töölehed üks kahe õpilase peale. Need töövahendid on juhendajal kaasas.
Loodusõpetus: teema – mets: elutingimused metsas, mets kui elukooslus. Õpilane kirjeldab metsakoosluse elutingimusi, teab selle tüüpilisemaid liike; teema: Läänemeri Meres, rannikul, ja saartel elavad liigid ning nendevahelised seosed. Meri ja inimtegevus, rannaasustus. Läänemere reostumine ja kaitse. Õpilane kirjeldab ja võrdleb veekogu elutingimusi, teab tüüpilisemaid liike. hindab inimtegevuse mõju Läänemerele, arutleb mere tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle. Teema – loodus- ja keskkonnakaitse Eestis: elurikkus. Õpilane saab aru inimtegevuse ja keskkonna vahelistest seostest kodukohas ning Eestis.
Ajalugu: õpilane märkab ja väärtustab minevikupärandit Eestis ja mujal, teab näiteid, kuidas inimkond on minevikus keskkonda mõjutanud.
Programmile võib tulla kaks klassikomplekti korraga. Sel juhul on programmi läbi viimas ka mitu juhendajat. Mitme klassiga korraga tulles palun sellest enne juhendajat informeerida.
Õppeprogramm ei sobi liikumis- ja nägemispuudega õpilastele.
Söögipaus on planeeritud õppeprogrammi sisse ja toimub üldjuhul programmi lõpus kui ei lepita kokku teisiti.
Liigutakse mööda jalgradu 2,5 km pikkune vahemaa, edasi kõnnitakse mererannas liiva peal, jalanõud peaksid olema sportlikud ja võimalusel ka veekindlad. Jalgrajad võivad olla vihmasel ilmal porised.
Programmi juhendajad on läbinud esmaabikoolituse.
Selleks, et oskaksime Teile võimalikult paremaid ja Teie vajadustele kõige paremini vastavaid
programme pakkuda, tahaksime teada, mis Teile meie programmi juures meeldis ja mida
võiksime teisiti teha. Oleme väga tänulikud, kui meid veidi aitate.
Palume anda hinne 5 palli süsteemis (1 – ei jäänud üldse rahule, 2 – oli palju puudujääke, 3 –
olid küll mõned puudujäägid, kuid üldjoontes võis rahule jääda, 4 – jäin rahule, kuid oli asju,
mida oleks saanud paremini teha, 5 – programm vastas meie minu ootustele) tõmmates õigele
hindele joone alla.
