Helista või kirjuta meile ja aitame meeleldi
+372 53980543
lahemaaokoturism@gmail.com
Sobilik: 4-6 kl II kooliaste
Grupi suurus: 26 õpilast
Keel: Eesti keeles.
Programm toimub Paljassaare õpperajal, kus õpilased saavad vaadelda merelinde, tutvuda mereäärse looduse ja mereelustikuga. Juhendajaga koos liigutakse mererannas ja õpperajal, määratakse paarikaupa piltmäärajate abil linde, mereelustiku liike, rannal kasvavaid taimi ja täidetakse töölehti. Üks osa tööst on QR koodidel olevate ülesannete lahendamine. Tehakse ka maitsmiskatse Läänemere vee soolsusest aru saamiseks. Toimuvad arutelud mere- ja rannaelustiku kohastumuste ja inimtegevuse mõju üle loodusele. Teemad on: Läänemeri, rannaalade ja mere elustik, inimmõju keskkonnale, merereostus, ringmajandus.
SISSEJUHATUS (15 min)
* Juhendaja võtab klassi vastu Paljassaarel Katariina kai juures.
* Juhendaja tutvustab ennast, õppeprogrammi eesmärki, tegevusi ning räägib ohutust liikumisest rajal. Tuletatakse õpilastele meelde looduses liikumise head tava ja räägiakse, miks on vajalik loodust hoida.
* Lepitakse ühiselt kokku õppepäeva reeglid ning alustatakse liikumist mere äärde.
TEGEVUSTE KÄIK (2 h, 30 min)
Iga tegevus toimub rajal erinevates temaatilistes punktides. Teema: Läänemeri ( õpilane selgitab Läänemere Vähese soolsuse põhjuseid, hindab inimtegevuse mõju Läänemerele, arutleb mere tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle).
* Enne rannaalale jõudmist toimub õpilaste teadmiste aktiveerimine Läänemere teemal.
Juhendaja palub õpilastel mõtelda, mida nad Läänemere kohta teavad ja seejärel moodustatavad õpilased ringi. Õpilased viskavad palli või muud sobivat eset üksteisele ning see, kes palli saab ütleb midagi Läänemere kohta. Mängu lõpus esitab juhendaja veel suunavaid küsimusi ja vajadusel selgitab Läänemere erilisust – madal soolsus (riivmesi), noorim meri, üks reostunumaid meresid. Seejärel tehakse maitsmiskatse – juhendajal on 3 anumat erineva kontsentratsiooniga soolalahusega. Õpilased saavad maitsta, kirjeldada ning ära arvata, milline on Läänemere soolsusega vesi (15 min).
* Rannaalal piltmäärajate abil rannas leitava mereelustiku liikide otsimine. Õpilased jagunevad paaridesse, igale paarile antakse mereelustiku määraja, töölehed ja kirjutusvahendid. Õpilased otsivad rannast töölehtedele märgitud mereelustiku esindajaid (karbid, vetikad jne), juhendaja liigub paaride vahel ringi ja suunab vajadusel leidma õigeid määramistunnuseid. Seejärel räägivad õpilased mille poolest meres elavad taimed ja loomad erinevad maismaal elavatest, kuidas nad on kohastunud eluks meres (30 min).
* Paplisalu juures puuliikide (8 liiki) määramine määraja abil. Liigutakse paplisalu juurde, juhendaja jagab välja taimemäärajad, samuti paari peale 1. enne määramise alustamist tutvustab juhendaja kasutatavaid taimemäärajaid ja selgitab, kuidas nende abil taimeliike määratakse. Õpilased määravad töölehtedel olevaid taimeliike, juhendaja kontrollib leitud liikide õigsust ning selgitab määramistunnuseid. Seejärel vahendavad õpilased oma tähelepanekuid rannas kasvavate taimede kohta, kas ilmneb mingeid kohastumusi eluks tuultele avatud rannaalal (30 min).
*Sögipausi ajal söövad õpilased enda kaasa võetud söögipoolist. Söögipausi lõpu toimubs arutelu teemal, miks tuleb pakendid ja toidujäätmed endaga kaasa võtta. Räägitakse ka ringmajandusest Edasi liigutakse kivist torni juurde. (25 min)
*Kivist tornis toimub QR-koodidel olevate ülesannete lahendamine. Õpilased otsivad torni peidetud QR-koodidega sedeleid, avavad need oma nutiseadme abil ning lahendavad neis sisalduvaid ülesandeid. Ülesanded on seotud Läänemere, mereelustiku ja merereostuse teemaga. Lisaks üks loovülesanne. Vastused leitakse samal sedelil olevatest tekstidest. Pärast ülesannete lahendamist saab iga grupp rääkida ühest ülesandest, seejärel toimub juhitud arutelu käsitletud teemade üle. Arutletakse, miks on oluline hoida Läänemerd puhtana ja kaitsta elurikkust (35 min)
* Lindude vaatlemine linnuvaatlustornis. Juhendaja jagab välja binoklid ja linnumäärajad. Õpilased määravad vaatetornist nähtavaid linnuliike, kuni 18 liiki (20 min).
*Tagasiteel parklasse käiakse läbi vanast sigalast ja juhendaja räägib Paljassaare ajaloost ja militaarpärandist. (15 min)
KOKKUVÕTE (15 min)
*Juhendaja palub igal õpilasel öelda, mida uut ta õppekäigu jooksul teada sai ja/või millise kogemuse/oskuse võrra rikkamaks sai.
Programmi kokkuleppimisel küsime õpetajalt, missugused ootused on tal programmile, missuguse teema kinnistamiseks või sisse juhatamiseks ta selle programmi valib ja kas on mingeid erisoove. Arutame ühiselt programmi sisu ja toimumise aja läbi. Seejärel uurime õpilaste erivajadusi ja räägime läbi, mida peaks juhendaja klassi kohta teadma.
Enne programmi toimumist palume õpetajal õpilasi teavitada, et programm toimub väljas, riietus ja jalanõud peavad olema ilmastikule vastavad. Jalanõud peaksid olema sportlikud, võimaldama liikumist jalgradadel ja rajalt väljas. Õpilasel peavad kaasas olema interneti ligipääsuga nutitelefonid, soovitame juba varakult QR-koodi lugeri allal laadida (Androidi telefonidel). Sooviksime, et õpetaja annaks õpilastele eelnevalt teada, mida programmi jooksul tehakse et õpilased oleksid veidi ette valmistunud.
Söömiseks peaksid kaasas olema võileivad ja jook, ette on nähtud aeg lõunapausiks. Soovitav kaasa võtta ka istumisalus.
Programmi jooksul ootame, et õpetaja läbiks programmi koos õpilastega, aitaks hoida gruppi koos ning jälgiks, et õpilased vette ei läheks.
Pärast programmi lõppu anname õpilaste töölehed õpetajale, et ta saaks pärast programmi jätkata klassis sama teemaga.
Ootame õpetaja tagasisidet programmi kohta meie kodulehel või keskkonnahariduse portaalis tagasiside vormi täites.
Õppeprogramm viiakse läbi vabas õhus Paljassaare poolsaarel. Rada on 3,2 km pikk ja läheb mööda laudteid, pinnasteid ja jalgradu, teeb ringi
Meriliis Kotkas – bakalaureuse kraad maastiku kaitse ja hoolduse erialal, magistrikraad rakendusbioloogias (Eesti Maaülikool), läbinud Tartu Ülikooli pedagoogikakursuse, programmi läbi viinud alates 2020. aastast.
Kauri Kivipõld – loodusteaduste magister Eesti Maaülikool, läbinud Tartu Ülikooli pedagoogikakursuse, programmi alates 2018. aastast läbi viinud,
Aigi Bremse – magistrikraad ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja erialal (Tallinna Ülikool) antud programmi on alates 2018 aastast läbi viinud,
Aire Talioja – loodusgiidi kutse Haapsalu Kutsehariduskeskuses, antud programmi on läbi viinud alates 2023. aastast,
Anna Dronova – loodusteaduste magister Eesti Maaülikool, programmi läbi viinud alates 2023. aastast,
Ketlin Kaljas õppinud botaanikat ja floristikat, antud programmi läbi viinud alates 2024. aastast.
Maarja Orro – õppinud maastikuarhitektuuri, antud programmi läbi viinud alates 2024. aastast.
Täpsemat infot juhendajate kohta saate vaadata keskuse avalehelt: https://keskkonnaharidus.ee/et/keskused/looduskool-vesipapp .
Programmi läbinud õpilane
teab:
miks Läänemere vesi on vähem soolane (riimveelisus)
missugust positiivset ja negatiivset mõju inimtegevus elurikkusele avaldab.
oskab:
kasutada erinevaid piltmäärajaid liikide määramiseks;
leida etteantud teksti põhjal vastuseid loodust puudutavatele küsimustele;
välja tuua inimtegevuse mõju ja Läänemere seisundi vahelisi seoseid;
liikuda looduses ilma seda kahjustamata.
Väärtustab
elurikkust ja selle hoidmist;
puhast elukeskkonda.
Meetodid:
* määrajate abil loomastiku ja taimestiku liikide määramine
* vaatlemine binokli abil;
* õppemäng Läänemere teemal (teadmiste aktiveerimine)
* juhitud arutelud;
* QR-koodidel põhinevate ülesannete lahendamine – töö toimub paarides, igal paaril on vajalik isiklik nutiseade koos andmesidega.
paaristöö
Vahendid:
*mereelustiku ja taimede piltmäärajad – igale paarile üks;
*töölehed ja kirjutusvahendid – paarile üks;
*QR-koodidega lipikud – õppemängu osa, kõigile ühiseks kasutamiseks;
*purgid erineva soolsusega veega (3 tk) ja lusikad igale õpilasele maitsmiseks
*linnumäärajad – 4 õpilase peale 1 määraja
*binoklid – 4 õpilase peale 1.
Kõik eelnimetatud vahendid on programmi juhendaja poolt.
Õpilastel endal vajalik QR koodidega ülesannete lahendamiseks kaasa võtta nutiseade, millel on täislaetud aku ning toimiv andmeside ühendus.
Läbiva teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemises keskendume antud programmi raames Läänemere kaitsmise ja liigirikkuse säilitamise vajadusele, säästvale suhtumisele ümbritsevasse ja elukeskkonna väärtustamisele. Keskendume loodusteadusliku mõtteviisi kujundamisele antud valdkonnas.
Tervis ja ohutus- looduskeskkonnas liikudes suunatakse õpilast liikuma erineval maastikul ohutult ja ennasthoidvalt, lisaks looduses söödava/mittesöödava märkamine.
Loodusõpetus:
7) kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid;
15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele); iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;
33) selgitab Läänemere vähese soolsuse põhjuseid ning Läänemere mõju Eesti ilmastikule;
35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle;
Lõimitud on omavahel loodusõpetus, keel ja kirjandus ning kehaline kasvatus.
Keel ja kirjandus:
16) osaleb arutelus, avaldab ja põhjendab oma arvamust, valib kirjandusteosest rääkides tekstist sobivaid näiteid, teeb koostööd;
Kehaline kasvatus:
6) riietub liikumiseks sobilikult, arvestades keskkonda ja tegevuse eripära; 7) avastab looduses liikumise võimalusi.
Ohutus: rada on üldiselt ohutu, kuid märgade ilmade puhul võib olla oht libisemiseks. Õpilastele selgitatakse, kuidas ohutult liikuda. Ohutuse tagamiseks läbivad õpilased raja koos juhendaja ja saatvate õpetajatega. Juhendaja on läbinud esmaabikoolituse.
Jalanõud võiksid olla veekindlad, eriti vihmastel ilmadel, samuti võiksid riided olla tuulekindlad, sest mere ääres on tuulisem kui mujal. Vihmase ilma korral peaks olema kaasas ka vihmakile. Programm on õpilastele turvaline, kuna programmijuht läbib kogu teekonna koos õpilastega ja turvalisuse tagamisse kaasatakse ka õpetajad. See programm sobib ka puudega õpilastele, kuid enne programmi valimist tuleks õpetajal programmijuhiga läbi rääkida õpilaste erivajadusest tingitud täiendavaid vajadusi.
Selleks, et oskaksime Teile võimalikult paremaid ja Teie vajadustele kõige paremini vastavaid
programme pakkuda, tahaksime teada, mis Teile meie programmi juures meeldis ja mida
võiksime teisiti teha. Oleme väga tänulikud, kui meid veidi aitate.
Palume anda hinne 5 palli süsteemis (1 – ei jäänud üldse rahule, 2 – oli palju puudujääke, 3 –
olid küll mõned puudujäägid, kuid üldjoontes võis rahule jääda, 4 – jäin rahule, kuid oli asju,
mida oleks saanud paremini teha, 5 – programm vastas meie minu ootustele) tõmmates õigele
hindele joone alla.
